Jalgsimatk

Kolmepäevae trip Furi saarel oli üle ootuste suurepärane! Pakkisime kokku suured seljakotid ja olime valmis JÄLLE outdoori matkale minema.
Kolmapäeva õhtupoolikul alustas pool grupist kajakkidega sõitu mandrilt saarele ja teine pool, millesse ka meie kuulusime, alustasime oma jalgsimatka. Ilm oli päikseline ning saar hästi armas oma pisikeste suvilakestega. Aeg möödus kõndides märkamatult.. Kui tee viis meid mere äärde, oli käes päikeseloojangu aeg – millised värvid, milline vaade – nii ilus, nii romantiline! Lõpuks, kui esimesse ööbimispaika jõudsime, oli taevas suur helekollane kuu ja veepinnal moonriver – kirjeldamatu vaatepilt (Raili polnud varem midagi sellist näinud)!
Esimene öö ei möödunud meil mitte telkides, vaid puude vahele riputatud kilede all. Alguses tundus hirmuäratav, et täitsa õues magame, telke polegi??? Aga uskuge meid, täiesti värskes õhus oli palju parem tudida, kui kitsas, lämbes telgis. Õhutemperatuur oli mitmeid kordi soojem, kui Norras – seega külmapoiss ei pugenud seekord ihu vahele.
Neljapäeva hommikul ärgates, oli ilm taas fantastiline – merelt tõusis tibukollane päike oma värskes hommikuses kastes. Seekordest ilma ei saanud Norra külma ja vihmase ilmaga võrreldagi.
Hommikusöök söödud, seljakotid selga, saarekaart kätte ja alustasime teise päeva jalgsimatka. Kõmpisime ja kõmpisime ning äkki olime eksinud, meie ees oli suur rägastik maha langenuid puid, läbipääsmatu võsa ja kõrval suur tööstus, millest kõik ümber olev loodus oli paksu tolmuga kaetud. Aga me olime vaprad, ukerdasime üheskoos läbi selle rägastiku ja lõpuks jõudsime õigele teele. Ei saa mainimatta jätta, et seekordne matkaseltskond oli 10 korda toredam, kui Norras. Eks ikka ole inimesi, kes meeldivad rohkem ja kes vähem, nii ka meil! Igatahes päev möödus kõndides, naljatades ja põnevate juttude saatel.
Teine õhtu oli aeg, et Elina ja Raili tõestaks, mida Eesti tüdrukud teha suudavad. Raiusime puid ja valmistasime oma grupile lõkke peal süüa. Kõike tegime täitsa ise, olime peakokad ja panime taanlased vorstikesi lõikuma. Õppejõud kiitsid meid, et väga tublid tüdrukud. Loomulikult meie näod olid naerul.
Teise öö magasime väikestes puuonnikestes, mis ongi mõeldud matkalistele. Uni oli üleootuste magus, hakkame vaikselt harjuma outdoori eluga. Need kaks päeva tundusid nii lihtad meile, nagu käkitegu:)
Reedel me kahjuks enam matkata ei saanud, kuna merel oli liiga kõva tuul, et kajakkidega tudengid oleksid saanud sõitma minna. Peale hommikusööki tuli buss meile vastu!
Sellelt matkalt kogusime palju energiat ja särtsu!