Pead pidi vee all!

Eile oli meil esimene kajakitund, see toimus siseujulas. Tegime päris hulle ja hirmuäratavaid harjutusi, näiteks istusime kajakis ja meid keerati tagurpidi ehk pea alaspidi ning pidime seal mõnda aega püsima. Esmapilgul tõi see külmajudinad nahale, kuid tegelikult polnud asi üldse nii õudne. Järgime kajakitund toimub juba külmas järvevees:)
Ilmad muutuvad siin päev-päevalt külmemaks, vähemalt korra päevas sajab vihma. Mõelda vaid, et septembri keskel lähme Norra outdoori tripile ja peame viis ööd väljas telkides magama.
Täna õhtul lähme peole, tantsma ning taani keeles karaoket laulma.

Elinal silmad säravad ning ta süda on ärevust täis, kuna juba homme saabub Taavi Taani:) Railil seisab ees esimene nädalavahetus ilma Elinata..

1. semester

Nädalavahetused hakkavad siin enamuses vabad olema. Paljud taanlased sõidavad koju, aga need, kes siia jäävad veedavad üheskoos mõnusalt aega: puhates, sportides ja pidutsedes.

Eile algas meil esimene semester - ees ootab tihe koolitöö:) Meil on kaks põhiainet, võrkpall ja outdoor activities. Võrkpallis paneme kõvasti rõhku tehnikale, millest meil siiani puudus on olnud. Treener on oma ala profesionaal, mänginud erinevates koondistes ning ise ka neid juhendanud. Jipi-Jee, me saame tugevateks võrkpalluriteks. Outdoor activitiese alla kuuluvad: mägironimine, kanuutamine, kajakisõit. Eile oli esimene mägironimistund - see oli lihtsalt super, ronisime nagu väiksed ahvipärdikud mööda seinu:) Siin on mägironimiseks head võimalused, nii sise- kui välistingimustes. Õues olev tehiskalju, on ainuke Taanimaal. Pilt sees olevast ronimisseinast.

Lisaks sportimisele õpime taani keelt ja kultuuri, laulmist ning bändi tegemist. Meil on ka kaks workshopi, European today ja movie lap (õpime filmi tegema). Railile meeldis kooritund ülekõige - ta saab jätkata sellega, mis kunagi pooleli jäi...

Täna pidime kogu kursusega aja peale jooksma ümber järve (5,7 km). Alguses natuke pelgasime, kuna siin on kõik tugevad sportlased, aga Estonian girls lidusid päris kiiresti:)

Õhtul ootab meid ees augustikuu sünnipäevalaste tähistamispidu!

Pilt meie ühika koridorist.

Nädal Taanis!

Päevad on siin möödunud linnulennult! Lisaks selle, et teeme iga päev palju sporti, tõuseme vara, võtame alati osa õhtustest olemistest taanlastega. Muljed on väga positiivsed:)
Ühel õhtul käisime väikse seltskonnaga mõnusal õhtusel jalutuskäigul, istusime järve ääres sillal ja laulsime laule, kusjuures neljas erinevas keeles:) Nalja sai nabani!

Eilne õhtu möödus kohalikus pubis, elasime pingsalt kaasa Taani Iiri jalgpallimängule, ei saa mainimata jätta, et Taani kaotas 4:0:( Uskumatu, kuidas taanlased õlu õlu järel endale sisse kallasid:) Öö hämaruses kimasime läbi tukkuva linna koju.

Täna ehitasime parve ja rallitaime võidu järve peal.Emotsioonid olid laes, eriti arvestades seda, et finaali sai nii Elina kui ka Raili võistkond. Tihedas ja põnevas võistlused, saavutas esimese koha Raili võistkond. Hurra!

Uued rattad!

Täna oli tähtis päev! Elina ja Raili said endale uued, uhked rattad - need on puha kolmekäigulised, pakiraamiga ning jalgpiduriga. Meie suur unistus teha nädalavahetusel mõnus jalgrattamatk, ei tundunudki enam nii ahvatlev, kui peale mõneminutilist sõitu Elina rattakumm lõhkes.

Peale kosutavat lõunasööki, läksime kogu grupiga linnatuurile. Viborgi linnas on omad iseärasused, näiteks asuvad kirik, õnnepalee, vangla ja kohtumaja külg külje kõrval. Loomulikult ei saanud Elinake ja Railike läbi ilma mõningase shoppinguta - Calvin Klein'i pesu rokib täiega:)

Avapidu!

Meie väike toake on saanud meile üliarmsaks - see on ju meie kodu järgnevad neli kuud. Tunneme ennast 100% ühikaelanikena, öösiti uinudes, kuuleme varaste hommikutundideni suminat ukse taga. Uskumatu, oleme elanud oma pesakeses kõigest kolm päeva ja juba pidime tegema esimese koristuse:)

Eile õhtu oli meil suur pidu, mis algas etteastetega. Taanlased pidid koos meiega laulma ja lugema luuletusi eesti keeles - võite ette kujutada, et need kõlasid päris naljakalt.

Eesti naistele on kombeks, et nad üldjuhul õlut ei joo, aga siin pool sood on hoopis teised lood;) Peo edenedes võtsime ohjad enda kätte ja meie tehtud mängud teenisid ohtralt kiidusõnu:) Vot, kuidas taani poiss oskab jalga keerutada - meil oli peale ühte tantsu võhm täiesti väljas.

Täna magasime kaua ja hängisime niisama ringi, sai tehtud väike shopping, suplus ning mõned batuudihüpped.

Kõigest lummuses!

Eile unustasime suures tuhinas öelda, miks me Taani tulime. Oleme tudengid järgnevad ülikoolis - The Gymnastics and Sports Folk High School in Viborg. Pilt meie kooli peamajast.

Peame kohe ära mainima, et iga hommik algab kell 7:00 ja taanikeelsete laulude lõõritamisega:) Kohe peale hommikusööki jagati meid paaridesse, kätte anti kooli ümbruse kaart ning algas väga vinge 1,5 h orienterumine m ä r j a s p i k a s h e i n a s! Lõpetasime keeled vestil, aga tunne oli super.

Kogu kooli kompleks on kirjeldamatu, olemas on kõik, mida vähegi tahta: ronimisseinad sees ja väljas, pallimängusaalid, akrobaatika võimla, tantsusaalid, mitmed puhkeruumid (tv, muusikainstrumentide, lauamängude toad), suur ujula, saun, mitmed töötoad.. Miks Eestis sellist kooli ei ole?

Kokku on 50 tudengit, kellest 9 on internatsional grupp. Aga oh pärgel, 5 nendest on brasiilased ja nad vadisatvad omavahel kogu aeg portugali keeles ning kolumbia tüdruk ei oska sõnagi inglise keelt, ootame veel ühte Kenja tüdrukut, kes on teel siia poole. Usume, et 4 kuu pärast vuristame vabalt taani keelt, kuna enamuses räägitakse siin kohalikus keeles.

Päeva teine pool möödus sportlikult.

Siinsed toidud on nii, nii isuäratavad ja mitmekesised. Kõige hullem on see, et jutud sellest, kuidas pärast Viborgist lahkumist, on tudengid 10 kg juurde võtnud, tunduvad vägagi tõesed. Õhtusöögi buffee oli parem, kui mõnes 5 tärni hotellis. Laud oli lookas puuviljadest, pastadest, saiakestest, salatitest. Nämmaa:) Kõik valmistatakse koha peal, pilt kokatädist, kes keerutab saiakesi.

Esimene päev:)

Oli varahommik ja kell näitas 5, sammud pidi seadma lennujaama poole. Kui Elina jõudis oma saatjatega lennujaama, märkas ta kohe Railit, kes talle juba kaugelt missilikult ning säravalt lehvitas.
Check-in. Öösel mitmeid kordi pagasit ümber pakkides, lootsime, et see ei ületa lubatud piiri - 20 kg. Põhimõtteliselt Raili ja Elina pidid kõik oma tibiasjad koju jätma. Aga oh õnnetust, Raili pagas oli 24,9 kg ja check-in tädiga sai mahapeetud pikad vaidlused, muidugi põhjendused olid head, et kohver ise kaalub juba 6 kg.
Peigmeestega jätsime hüvasti, kusjuures ilma pisarateta, sest ees ootab põnev Taanimaa:) Jõudsime käsipagasi kontrolli. Meie Railikene ei teadnud, et käsipagasis ei tohi olla vedelikke, seega kõik võimalikud kreemid, shampoonid, dušigeelid said Tiiduga koju tagasi saadetud.

Lennureis möödus rahulikult, pagasi saime kiiresti kätte, midagi ei läinud kaduma. Elina oli suht hädas oma 19 kg spordikotiga, mida ta korraga jõudis vaid 5 meetrit kanda ja pukas siis jälle. Aga eesti naine, tema jõuab ju kõike!
Leidnud kiirelt tee rongijaama, ostnud pileti (346 dkk), vedasime ennast alla perroonile ja saime kohe kenasti rongi peale. Algas 4,5 tunnine tee Viborgi suunas... Rongireis oli tõeliselt pikk, mõtlesime mitmeid kordi, et oleme raudselt Hiina poole suunas, sest rong sõitis koguaeg ühte- ja teistpidi, kuid siiski jõudsime me õnnelikult Viborgisse.
Viborgi linn tundub hästi armas ja huvitava arhitektuuriga, ei jõua ära oodata, kuna saaks linna uudistama minna. Kooli territoorium on võimas. Meil on armas pisike tuba, ülikitsaste vooditega - peiksid külla tulla ei saa:) Ootame põnevusega (kella kuuest) esimest kogunemist!