NORRA TRIP!

Õues hullab sügistuul ja sajab paduvihma, meie aga istume soojas toas ja joome teed. Hea on olla jälle kõikide mugavuste keskel, aga suleme silmad ja mõtiskleme Norra reisist..
Kõik algas sellega, et laev jäi kolm tundi hiljaks, „mõnus“ magamine bussis. Kui lõpuks laeva saime, oli kell juba neli öösel, õnneks oli meile broneeritud kajutid, et saaksime ilusti välja puhata järgmiseks päevaks. Aga oh seda jubedust, merel möllas meeletu torm, mis ei lasknud meil korrakski uinuda. Öö möödus tundega, et iga hetk võib laev uppi minnaJ
Jõudsime Norra (Christianseni), kus meid ootas ilus päikesepaisteline ilm. Tunniajaline bussisõit viis meid väiksese järve äärde, kuhu püstitasime esimese laagri. Keha kinnitatud, ootas meid ees mägironimine PÄRIS kaljudel ning hiljem kanuutamine peegelsiledal järveveel. Ronimine oli tõsine katsumus, sest kivid olid lahtised, mingit kndlat toetuspunkti ei olnud, tundsime, et oleme tõeliselt metsikus looduses. Kanuutamine lõppes päästekoolitusega ehk siis kõik pidid 8 kraadisesse vette hüppama. Esimene öö telgis oli talutav, sest vihma ei sadanud ja tüdimusest polnud veel haisugi.
Teine päev pakkisime laagri kokku ja kanuutasime kogu varustusega 12km eemal asuvasse uude laagripaika. Seal möödus aeg märkamatult, kuna kõik olid tegevuses maa-aluse ahju meisterdamisega. Oi-oi kui põnev see protsess oli, ettevalmistus võttis kolm tundi. Nimelt kaevasime maasse augu, mille ümber panime lamedad kivid ja keskele tegime lõkke, mida pidime koguaeg suurena hoidma, et see kütaks kivid võimalikult tuliseks. Pärast panime toore liha kuumade kivide alla, mis jäi sinna pooleteiseks tunniks. Mmm.. tulemus oli NÄMMA! Peale uhket õhtusööki läksime mägedesse, kust laskusime köiega kuristikku.
Kolmandal päeval ärkasime vihmasajuga, telgist ei tahtnud kohe üldse välja tulla. Suure vaevaga saime oma lõkke põlema, jälle üks hea kogemus juures, kuidas märjaga tuld teha.
Ütleme ausalt, ei olnud tore märga telki kokku pakkida ning tõdeda, et järgneval ööl peab seal jälle magama. Siinkohal võime kohe ära mainida, et telk ei kuivanudki matka lõpuks ära. Samas inimsed suutsid hoida rõõmsat meelt, laulsid üheskoos ja jõid kuuma kakaod (mis muidugi oli tehtud järveveest). Halva ilma tõttu jäi jalgsimatk mägedesse ära ning buss viis meid Evjesse (uude asukohta). Sel päeval sadas vihma terve päeva ja öö veel takka otsa.
Neljas päev oli tõeliselt ekstreemne: kui kanuudega sõit sildeal järveveel oli naljategu, siis kajakkidega Norra kärestikel hakkama saamine, ei olnud üldsege nii lihtne. Iga kell võis tugev ning järsk laine sind külma vette ümber pöörata. Süda peksis rinnus, kui võimas vool sind endaga kaasa viis. See oli närvekõdistav kogemus.
Viimasel päeval oli reisi tipphetk, nimelt läksime raftima väga väga kärestikulisele jõele! Raftiga ehk suure kummipaadiga kihutasime järskudest astangutest alla, laine lõi üle pea ja juhtus ka seda, et mõni sõitja, näiteks nagu meie armas Elina, lendas suure surve tõttu üle parda vette. Õnneks miskit hullu ei juhtunud, teised tõmbasid ta jällegi paati tagasi. Raftimine lõppes suure-suure kivi otsast vette hüpetega – vot see oli alles lõbus! Pärast seda tegevust olid kõigil näod naerul, aga samas süda ihkas juba koju (Taani) tagasi jõudmist.
Öösel 3 ajal jõudsime väsinult ja räsitult kooli tagasi, kus meid köögis ootasid ees kuumad pirukad! Meie aga loobusime neist ning seadsime sammud otsemaid VOODISSE puhaste linade vahele. Uni tuli vääääga magus!