Raili eri

Reede hommikul sõitsime (mina, Raili, ja isa) ratastega läbi linna autorenti, laenutasime sealt ilusa hõbehalli CITRÖENi. Isa oli järgnevad päevad autojuht ja mina olin kaardilugeja – tööjaotus sujus imehästi. Esimene sihtmärk oli meil Viborgi külje all olev paberitööstus, suures kivimajas töötasid vanad masinad ning tunda oli muinasaja lõhna. Edasi sõitsime Viborgist lõuna suunas 40 km linna nimega Silkeborg, kus külastasime kalade AQUAparki. Maa alla oli ehitatud akvaarium, kus inimesed said ringi jalutada ja näha, kuidas veealune elu käib. Suured ja vähem suured, väiksed ja vähem väiksed kalakesed ujusid meile otse vastu ja jõllitasid meid läbi klaasi. Vahpeal oli tunne, et nad jälgivad igat meie sammu ning liigtust. Ilm oli päikseline, seega oli mõnud jalutada sealses välispargis, kus elasid mitmed pisikesed närilised.
Edasi sõitsime ringi, minu õppejõu sõnade järgi, looduslikult kõige ilusamas piirkonnas Taanis. Puud, põõsad oli kirvtes sügisvärvides ning neid kaunistas päiksese sillerdus.
Järgmine sihtmärk oli laburindiaed, mis oli nii, nii äge! Võimalik oli seigelda 6 erinevas laburindis, üks oli kiftim, kui teine. Omaniku sõnade järgi pidi kõigem suurema laburindi läbimiseks kuluma 45 – 90 minutit, aga meie olime eriti osavad, saime hakkama 30 mintsaga – kiidusõnad eestlastele.
Edasi seatsime suuna tagasi hommikul oldud Silkeborgi, kus tegime mõnusa jalutuskäigu selles pisikeses linnas. Õhtuks sõitsime Taani kõige vanimasse ja suuruselt teise linna - Arhusesse! Arhus on minu kodulinna Viborgi kõrval päris suur, tänavad on suurt sagimist täis. Soppasime natuke ning jalutasime õhtupimeduses ilusas linnakeses ringi.
Laupäeva hommikul ärkasime vara, et sõita Põhja-Taani tähtsamasse keskusesse – Alborgi, koht, kus elab Taavi ja koht, kus minu Elinake iga nädalavahetusel mõnusalt aega veedab. Tundsime isaga end tõeliste turistidena, esimesena läksime infopunkti, et teada saada parimaid vaatamisväärsusi selles linnakeses. Tore onu seletas meile kõike head ja paremat! Külastasime laevamuuseumi, kus lisakas sadadele pisikestele makettidele oli olemas ka tõelises suuruses laevad. Kõige vingemaks osutus allveelaev, see oli nii, nii suur ja võimas, nii seest kui väljast, et silmad ei suutnud seda uskuda.
Järgmisena külastasime II maailmasõja muuseumi, kus nägime mitmeid suuri tanke ja erinevaid laskemoonasid. Masinatesse oli võimalik ise sisseronida ja nupukesi kruttida.
Lõuna ajaks jõudsime loomaaeda, kus elasid mitmed armsad loomakesed. Kuri lõvi vahtis meile raevunult otsa, hiiglaslik pikk kaelkirjak kõndis mööda, ahviema kandis omabeebit süles, elavant tegi londiga trikke ja palju muud huvitavat. Aeg läks ilusa ilmaga loomaaias lennates, varsti oligi käes juba õhtupoolik
Ees ootasid Alborgi ostukeskused, otsisime mulle sünnipäevaks midagi ilusad ja lõpuks, enne viimase poe sulgemist, leidsime hästi armsa villasejaki ning nummid saapakesed. Vanalinnas saime kokku ka Elina ja Taaviga, kus jalutasime neljekesi põnevate juttude saatel ringi. Enne Viborgisse tagasi sõitu külastasime isaga ka Taavi ühikat, mis oli väga armas.
Pühapäeva hommikupoolikul tegime minu kodulinnale väikese tiirukese. Sõitsime ratastega inimtühjadel vanalinna tänavatel ja ilusas värvilises pargikeses. Nimelt pühapäeviti on kõik poed ja asutused suletud – inimesed puhkavad sel päeval!
Lõuna aeg saatsin isa rongile, nii ruttu see tore nädalavahetu läbi saigi!