Eestlased

Esmaspäeva pärastlõunal kell neli startisime kogu kursusega Olleruppi (Viborgist 3h bussisõitu), kus meid ootasid ees mõnusad sportlikud ja meelelahutuslikud tegevused koos seitsme teise Folk High Schooli tudengitega. Olime seda hetke kaua oodanud, sest teadsime, et seal on võimalus kohata eestlasi. Kokku Ollerupi High Schooli tuli ~700 tudengit üle Taani.
Kohale jõudnud, võtsid meid vastu kaks särasasilmset selle kooli tudengit, kes olid samuti internationalid (rahusvahelised tudengid) nagu meiegi, aga Brasiiliast. Kooli eksursioon võttis umbes tunnikese, sest seal oli palju erinevaid hooneid ja maa-aluseid käike, mis neid ühendasid. Siinkohal mainin ära, et Ollerupi High School on kõige vanem Taanis (rajatud 1920 aastal) ning seda oli seal nii näha kui tunda. Ollerupi kooli atmosfäär on õdus tänu paljudele ajaloolistele detailidele ja omapärastele värvitoonidele. Ei saa mainimata jätta keset kooli koridori asuvat ilutiiki, kus ujuvad värvilised kalakesed ning millest viib üle kividest tee õpetajate tuppa. Huvitav fakt selle kooli juures on see, et kooli rajaja, Niels Bukh, kabinet on säilitatud täiesti algsel kujul ja sealsete tudengite sõnul valitseb selles ruumis täieti kirjeldamatu õhkkond. Ollerupi High Schoolis on 97 tudengit, kellest 22 on internationalid. Ilmnes, et üksikutel neist on probleeme inglise keelega nagu mõnel meie internationalilgi.Üllatav oli see, et poisid ja tüdrukud magasid eraldi maja osades, sest meie elame kõik ühe koridori peal ja puutume tihti kokku, nii hambaid pestes kui ka duši järjekorras.

Ekskursioon lõppenud, kohtasime särtsakat Eesti tüdrukut – Mirjamit. Milline õnnis hetk, olime nii hämmastunud, eesti keel, kas tõesti? Alguses ei osanudki kuidagi suhelda, ei leidnud nagu sõnu ja mitu korda hakkasime automaatselt inglise keelt kõnelema. Õhus oli tunda särtsu, sest teadsime, et kuskil on veel üks Eesti poiss. Õhtune tervitusüritus algas, kus esinesid erinevad artistid, tantsiti, muljetati ning loomulikult söödi maitsvat kookose-šokolaadi kooki. Mirjam tutvustas meile teist selle kooli eestlast – Sandrit. Oli õnnelik hetk, kus kõik eestlased kohtusid ja istusid ühe laua taga ja nautisid kaunist emakeelt:) Kui päev oli õhtusse jõudnud ja käes oli magamaminekuaeg, mängiti veel suures spordisaalis, kus meie magama pidime, erinevaid sportmänge ja lärmi oli rohkem kui rubla eest. Lahke ja igati abivalmis Eesti poiss Sander pakkus, et võime tema toas magada, mis oli temast äärmiselt armas. Võtsime suurest ja külmast spordisaalist oma kodinad ja seadsime sammud mööda pikka maa-alust koridori Sandri toa poole. Tegime endale maha asemed, Sander leidis meile matid ja padjad. Mängis mõnus muusika, küünal põles ja jutustasime veel natuke, kuni magus uni meid endaga viis.
Hommik algas ilusa päikesega, mis tuppa paistis ja meie nägusid paitas, kui veel uimastena oma asemetel lebasime. Kiired hommikused toimetused tehtud, sõime hommikust ja läksime esimesse workshopi - modertantsu. Tund oli huvitav, tegime igasugu põnevaid harjutusi ning õppisime kaks kava. Edasi suundsime Gospelkoori, kus meid ootas ees range vanem naisterahvas, kes rääkis ainult taani keelt ja väga harva naeratas. Meie ettekujutus gospelkoorist oli muidugi natuke teistsugune, rohkem funi ja võimsust.
Pärastlõunal elasime kaasa meie kooli jalgpalli meeskonnale, kes kokkuvõttes saavutas esimese koha. Viimane workshop oli Funkdance, mõnusalt tempokas ja energiline.
Õhtusöök söödud, asjad bussi viidud, kohtasime peaukse ees veel ühte Eesti tüdrukut, kellega jõudsime vaid paar sõna vahetada.
Bussisõit möödis kiiresti ja hea oli jälle oma armsasse koolimajja jõuda:)