Jalgsimatk

Kolmepäevae trip Furi saarel oli üle ootuste suurepärane! Pakkisime kokku suured seljakotid ja olime valmis JÄLLE outdoori matkale minema.
Kolmapäeva õhtupoolikul alustas pool grupist kajakkidega sõitu mandrilt saarele ja teine pool, millesse ka meie kuulusime, alustasime oma jalgsimatka. Ilm oli päikseline ning saar hästi armas oma pisikeste suvilakestega. Aeg möödus kõndides märkamatult.. Kui tee viis meid mere äärde, oli käes päikeseloojangu aeg – millised värvid, milline vaade – nii ilus, nii romantiline! Lõpuks, kui esimesse ööbimispaika jõudsime, oli taevas suur helekollane kuu ja veepinnal moonriver – kirjeldamatu vaatepilt (Raili polnud varem midagi sellist näinud)!
Esimene öö ei möödunud meil mitte telkides, vaid puude vahele riputatud kilede all. Alguses tundus hirmuäratav, et täitsa õues magame, telke polegi??? Aga uskuge meid, täiesti värskes õhus oli palju parem tudida, kui kitsas, lämbes telgis. Õhutemperatuur oli mitmeid kordi soojem, kui Norras – seega külmapoiss ei pugenud seekord ihu vahele.
Neljapäeva hommikul ärgates, oli ilm taas fantastiline – merelt tõusis tibukollane päike oma värskes hommikuses kastes. Seekordest ilma ei saanud Norra külma ja vihmase ilmaga võrreldagi.
Hommikusöök söödud, seljakotid selga, saarekaart kätte ja alustasime teise päeva jalgsimatka. Kõmpisime ja kõmpisime ning äkki olime eksinud, meie ees oli suur rägastik maha langenuid puid, läbipääsmatu võsa ja kõrval suur tööstus, millest kõik ümber olev loodus oli paksu tolmuga kaetud. Aga me olime vaprad, ukerdasime üheskoos läbi selle rägastiku ja lõpuks jõudsime õigele teele. Ei saa mainimatta jätta, et seekordne matkaseltskond oli 10 korda toredam, kui Norras. Eks ikka ole inimesi, kes meeldivad rohkem ja kes vähem, nii ka meil! Igatahes päev möödus kõndides, naljatades ja põnevate juttude saatel.
Teine õhtu oli aeg, et Elina ja Raili tõestaks, mida Eesti tüdrukud teha suudavad. Raiusime puid ja valmistasime oma grupile lõkke peal süüa. Kõike tegime täitsa ise, olime peakokad ja panime taanlased vorstikesi lõikuma. Õppejõud kiitsid meid, et väga tublid tüdrukud. Loomulikult meie näod olid naerul.
Teise öö magasime väikestes puuonnikestes, mis ongi mõeldud matkalistele. Uni oli üleootuste magus, hakkame vaikselt harjuma outdoori eluga. Need kaks päeva tundusid nii lihtad meile, nagu käkitegu:)
Reedel me kahjuks enam matkata ei saanud, kuna merel oli liiga kõva tuul, et kajakkidega tudengid oleksid saanud sõitma minna. Peale hommikusööki tuli buss meile vastu!
Sellelt matkalt kogusime palju energiat ja särtsu!

Fur!

Täna õhtul tähistame septembrilaste sünnipäevi. Siin on traditsiooniks juua kuuma šokolaadi vahukoorega, tordi lõhna pole tundagi. Sünnipäevalapsed istuvad kõik ühes lauas, toimub ühislaulmine ja niismaa mõnus chill. Täna on see õhtu veel sellepoolest eriline, et meie kooli koor esineb sünnipäevalastele kolme lauluga, loomulikult oleme ka meie laval:) Ärevus on juba sees, et saab kõigile esineda.

Homme pakime asjad ja lähme jälle trippima, seekord ühele väiksele Taani saarele - Fur (pildil). Tegemist on kolme päevase reisiga, pooled lähevad kajakkidega ning teised jalgsi. Meie valisime kõmpimise, sest veest on juba küllalt ja jalutada on ju tore, eriti mõnusa seltskonnaga:) Ei saa mainimata jätta, et poisse on tripil kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Magame jälle telkides, kokkame lõkke peal ja loodame, et ilmataat on leebe.

Reedel jõuame tripilt tagasi ja laupäeval ootab meid ees kuu suurim pidu koolis, teemaks on October Fest. Ootame!

NORRA TRIP!

Õues hullab sügistuul ja sajab paduvihma, meie aga istume soojas toas ja joome teed. Hea on olla jälle kõikide mugavuste keskel, aga suleme silmad ja mõtiskleme Norra reisist..
Kõik algas sellega, et laev jäi kolm tundi hiljaks, „mõnus“ magamine bussis. Kui lõpuks laeva saime, oli kell juba neli öösel, õnneks oli meile broneeritud kajutid, et saaksime ilusti välja puhata järgmiseks päevaks. Aga oh seda jubedust, merel möllas meeletu torm, mis ei lasknud meil korrakski uinuda. Öö möödus tundega, et iga hetk võib laev uppi minnaJ
Jõudsime Norra (Christianseni), kus meid ootas ilus päikesepaisteline ilm. Tunniajaline bussisõit viis meid väiksese järve äärde, kuhu püstitasime esimese laagri. Keha kinnitatud, ootas meid ees mägironimine PÄRIS kaljudel ning hiljem kanuutamine peegelsiledal järveveel. Ronimine oli tõsine katsumus, sest kivid olid lahtised, mingit kndlat toetuspunkti ei olnud, tundsime, et oleme tõeliselt metsikus looduses. Kanuutamine lõppes päästekoolitusega ehk siis kõik pidid 8 kraadisesse vette hüppama. Esimene öö telgis oli talutav, sest vihma ei sadanud ja tüdimusest polnud veel haisugi.
Teine päev pakkisime laagri kokku ja kanuutasime kogu varustusega 12km eemal asuvasse uude laagripaika. Seal möödus aeg märkamatult, kuna kõik olid tegevuses maa-aluse ahju meisterdamisega. Oi-oi kui põnev see protsess oli, ettevalmistus võttis kolm tundi. Nimelt kaevasime maasse augu, mille ümber panime lamedad kivid ja keskele tegime lõkke, mida pidime koguaeg suurena hoidma, et see kütaks kivid võimalikult tuliseks. Pärast panime toore liha kuumade kivide alla, mis jäi sinna pooleteiseks tunniks. Mmm.. tulemus oli NÄMMA! Peale uhket õhtusööki läksime mägedesse, kust laskusime köiega kuristikku.
Kolmandal päeval ärkasime vihmasajuga, telgist ei tahtnud kohe üldse välja tulla. Suure vaevaga saime oma lõkke põlema, jälle üks hea kogemus juures, kuidas märjaga tuld teha.
Ütleme ausalt, ei olnud tore märga telki kokku pakkida ning tõdeda, et järgneval ööl peab seal jälle magama. Siinkohal võime kohe ära mainida, et telk ei kuivanudki matka lõpuks ära. Samas inimsed suutsid hoida rõõmsat meelt, laulsid üheskoos ja jõid kuuma kakaod (mis muidugi oli tehtud järveveest). Halva ilma tõttu jäi jalgsimatk mägedesse ära ning buss viis meid Evjesse (uude asukohta). Sel päeval sadas vihma terve päeva ja öö veel takka otsa.
Neljas päev oli tõeliselt ekstreemne: kui kanuudega sõit sildeal järveveel oli naljategu, siis kajakkidega Norra kärestikel hakkama saamine, ei olnud üldsege nii lihtne. Iga kell võis tugev ning järsk laine sind külma vette ümber pöörata. Süda peksis rinnus, kui võimas vool sind endaga kaasa viis. See oli närvekõdistav kogemus.
Viimasel päeval oli reisi tipphetk, nimelt läksime raftima väga väga kärestikulisele jõele! Raftiga ehk suure kummipaadiga kihutasime järskudest astangutest alla, laine lõi üle pea ja juhtus ka seda, et mõni sõitja, näiteks nagu meie armas Elina, lendas suure surve tõttu üle parda vette. Õnneks miskit hullu ei juhtunud, teised tõmbasid ta jällegi paati tagasi. Raftimine lõppes suure-suure kivi otsast vette hüpetega – vot see oli alles lõbus! Pärast seda tegevust olid kõigil näod naerul, aga samas süda ihkas juba koju (Taani) tagasi jõudmist.
Öösel 3 ajal jõudsime väsinult ja räsitult kooli tagasi, kus meid köögis ootasid ees kuumad pirukad! Meie aga loobusime neist ning seadsime sammud otsemaid VOODISSE puhaste linade vahele. Uni tuli vääääga magus!

Metsa elama

Kell saab varsti yheksa ja juba tunni aja pårast oleme teel Norra. Asjad on pakitud ja vaim valmis! Køik vajalik varustus pidi mahtuma sinise tynni sisse, umbes 50 liitrit. Pakkimine ei olnud kerge, kuid surusime køik vajaliku ikka åra. Asjad on tynnides sellepårast, et me transpordime neid kanuude ja systadega. Igasugu pønevaid seiklusi vøib meie varustusega juhutuda, raudselt pool låheb kaduma:) Tånase øø veedame laevas magades ja homme algab trip. Køigepealt paneme laagri yles ja seejårel jaotatakse grupp kaheks: yhed låhevad kanuutama, teised mågironimist tegema. See, mis ootab ees jårgnevatel påevadel, on yllatus meilegi:) Køik øød veedame erinevates kohtades, seega yks pidev pakkimine, aga samas ka huvitav nåeme palju ilusaid kohti ja saame uusi kogemusi, mida sinna otsima låhemegi. Saab pønev olema!
Tåna on tåhtis påev ka sellepoolest, et 16.august ehk siis tåpselt kuu aega tagasi tulime siia kooli. Aeg on møødunud kiiresti ja løbusalt, oleme saanud palju uusi søpru, kogemusi ja oskusi.

Suvi..

See nädal on möödunud Norra reisuks valmistumise tähe all. Meile on jagatud viimaseid õpetussõnu, kuidas põhjamaa kärestikel hakkama saada ja näidatud huvitavaid videosid. Super-super on see, et meile anti ka spetsvarustus: vihma- ja tuulekindald joped ning püksid, kalipsod, soojad aluspesud, mütsid, kindad.. Mõnus, et kool pakub kõik vajaliku!
Teisipäev oli meil kogu kursusele mõledud vastupidavustreening vabas õhus: jooks, kõhulihased, jooks, seljalihased, jooks, kätekõverdused, jooks, naisekandmine, jooks.. nii me lidusime, nii kuis jõudsime ikka mäest üles ja alla! See treening lõppes suure võistlusega metsas – kahel võistkonnal oli oma mäe otsas võlutorbikud, mida teine võistkond pidi endale saame. Oh jeerum.. see oli naljakas, püherdasime, jooksime, luurasime metsas ringi, lõpuks olid kõik osalejad mudased ja marraskil!
Neljapäev olid Railil liblikad kõhus – nimelt tegi koolibänd ülejäänd kursusele üllatuse ja esines siiani õpitud lauludega, kus Raili pidi soolot laulma. Ui, ui ... see oli hirmuäratav, aga esinemine läks väga hästi! Võibolla saab Railist veel Viborgi superstaar:)
Neljapäeva õhtu möödus jällegi, nagu kõik eelnevad neljapäevad, karaoke baaris. See kord oli aga see eriline, sest meie, eesti tüdrukud, võtsime julguse kokku ja laulsime taani keeles karaoket. Kui aus olla, siis see kukkus välja kohutavalt, sest ei ole lihtne laulda tundmatus keeles võõrast meloodiat. Aga see eest oli nalja nabani, kõik pidulised elasid meile tulihingeliselt kaasa ning endal oli naeratus kõrvuni:)
Võrkpalli trennid lähevad meil aina paremini, treener jagab vahest isegi kiidusõnu! Loodame väga, et pärast nelja kuud, oleme väikesed profikesed:)
Igal nädalavahetusel on meil väikesed kohviõhtud (kohviõhtud = väike peoke) koolimajas, kus lisaks laupäevaks/pühapäevaks kooli jäänud tudengitele, võtavad üritusest osa ka mõned õppejõud. Eile, reedel, oli meil see kohviõhtu, kus riietusstiiliks oli „suvi” ja ka muusika oli vastav. Kõik olid nii kiftilt riides: päikseprillid, lillelised püksid, seelikud, erksad värvid. Nii, nii äge pidu oli, saime kõvasti tantsida, võtsime limbotantsust ja mitmetest mängudest osa. Öösel kahe ajal vaatasime veel filmi „Ring 2”, me pole normaalsed – öösel magatakse ju :)
Järgmine nädal seilame Norra jõgedel ja magame kõik ööd väljas telkides – ei saa mainimata jätta, et läheme ekstreemse grupiga reisule! Hoidkem pöidlaid, et ilm tuleb päikseline ja tuulevaikne!

Suur üllatus!

Neljapäeva pärastlõuna oli meil vaba, läksime suurele šoppingutuurile. Leidsime nii palju ägedaid ja ilusaid riiedeid, aksessuaare..

Tulime koju, avasime toa ukse ja meid ootas ees SUUR ÜLLATUS - sõbrad Eestist (Marka, Elari, Kristjan ja Martin)!!! Meie silmad olid suured, suud pärani lahti ning süda põksus rõõmust rinnus. Ei ole võimalik, mida te siin teete? Meil ei olnud õrna aimu ka, et nad meile külla plaanivad tulla. Raili ja Elina hüppasid ning kargasid rõõmust!

Kui sõbrad Eestist külas, siis pidime loomulikult neid viima meie iga neljapäevasele karaoke baari peole! Pidu oli super nagu alati, kuigi vürtsikam, sest baaris oli rohkem, kui kaks eestlast! Tantsisime hiliste öötundideni ja meie Marka tõdes, et taani poisid on tegelt ka suured tantsulõvid!

Kift oli see, et meie pallimängude õppejõud lubas eesti sõpradel tunnist osa võtta. Seega pooled osalejad olid eestlased, naljakas oli kuulda, et keegi su selja taga räägib eesti keeles - fantastiline tunne!

Reedel peale tunde sõitis Elina Alborgi Taavi juurde! Raili + eesti gäng põrutasid autoga ühte teise linna (Aarhus), kus toimus suur festival. Vanalinn oli paksult rahvast täis, iga nurga peal oli väike välipoeke või muusik. Mõnus oli tsillida, jalutada ja natuke ka šopata. Ostsime õhtusöögiks üli-mega suure pizza. Te ei kujuta ette, kuidas pizzapoiss, seda õhtusööki meile oma ühe näpu peal keerutas ja õhku viskas - suurepärane!

Täna hommikul sai jällegi šopatud ja lõunaaeg sõitsid sõbrad kodu poole tagasi!

Kohe, kohe algab Taani-Rootsi jalgpalli mäng. Kõik taanlased ootavad seda väga, üles pannakse suur ekraan - tulemas suuremat sorti kaasaelamine!

S.Õ.D.A

See nädal on olnud meeletult äge!

Esmaspäev ronisime esimest korda väljas tehiskaljudel. Alguses tundus uskumatu, et on võimalik mööda sirget seina taeva poole küündida - raske oli, aga kui tippu jõudsime, siis tunne oli võimas. Ülevalt avanes kaunis vaade ja peas vilkusid mõtted minna mõnda suuremat mäge vallutama:)

Teisipäev oli testipäev! Algas 30kg kangi tõstmisega ja pärast selgus, et meie kangil oli kogemata jäänud 5kg rohkem:) Edasi suundusime jooksma lühidistantsi aja peale, siis mõõdeti meie hüppevõimet, -kiirust, painduvust ja kätelihaste vastupanuvõime. Testipäev lõppes 2400m jooksuga, loomulikult aja peale. Lõpetasime keeled vestil, kuid olime rahul sooritatud tulemustega ning tõdesime, et oleme ikka tõelisesse spordikooli sattunud.

Tänane päev oli ka lahe, sest käisime esimest korda kanuudega järve peal ja õppisime manööverdama. Kanuude viimine alla järve äärde polnud just kergete killast, teised olid juba ammu vee peal, kui meie, kleenukesed eesti tüdrukud, pärale jõudsime:) Sõit oli mõnus, sest siin on kaunis loodus ja järvelt avaneb imeline vaade armsale Viborgile. Homme hommikul ootab meid ees päästmiskoolitus, mis tähendab, et läheme riietega vette ja päästame teisi. Norra reisiks peab ju korralikult valmistuma, sest seal pole enam aega õppida.

Õhtul oli meil SÕDA! Otseses mõttes sõda. Ehitasime suurde saali lahinguvälja ja võistkonnad hakkasid üksteist paberkuulidega pommitama. Põnevust ja nalja jätkus viimaste sekuntiteni:)

Umbes tunni päras suundume õue magama, et testida magamiskotte, mis meile koolist laenati Norra tripi jaoks. Loodame, et on soe, sest Norras magame kõik viis ööd väljas - yes, nii äge, ei jõua seda reisi ära oodata!

Raili Viborgis, Elina Aalborgis!

Mainin kohe ära, et igatsen natuke Raili järgi, sest nii harjunud temaga koos olema koguaeg ja tore oli näha, et ta vahepeal blogi on kirjutanud.
Elina Aalborgis. Olin parasjagu Aalborgi sisse sõitnud, kui Taavi helistas ja teatas, et ära parem tulegi, sest ta ei saanud oma korterivõtmeid kätte, kuna see koht oli juba suletud. Mind haaras päris kõhe tunne, sest mul oli suur spordikott, vihma sadas..Taavile soovitati kõige odavamat hotelli 600 dkk öö, päris odav, või mis?
Saime siis Taaviga kokku ja Martin, minu koolikaaslane, oli väga abivalmis ja pakkus, et lähme ikka uurime, et ehk elab seal korteris juba keegi sees. Ja õnneks olid siin kaks Erasmuse tudengit Poolast, kes meid lahkelt sisse kutsusid. Seadsime ennast mõnusalt sisse ja tegime ka väikese video korterist: http://www.youtube.com/watch?v=rRrHLrPZckk
Täna käisime Taaviga linnas tuuritamas, lihtsalt vapustav, siin tahaks elada! Meeletult poode, baare, pubisid, palju huvitavaid inimesi ja ilus arhitektuur..Nüüd seame sammud ühele Erasmuste peole, kuhu poolakad meid kaasa kutsusid.
Kallid Railile, kes Viborgis, homme näeme!

Ratastega peole!

Lisaks iga hommikustele laulmistele ja koorilaulule, on meil võimalus kaasa lüüa ka bändis. Raili on ülivaimustuses viimasest, ta poleks osanud sellest unistatagi:) Esimene proov oli nii, nii kift: 7 erinevat instrumenti, suured kõlarid, mikrid ja särki värki. Elina lubas järgmine nädal meiega ühinenda.

Iga neljapäeva õhtu möödub meil karaokebaaris. Taanis minnakse peole jalgrattastega, hoolimata sellest, et tüdrukutel on kõrged kontsad, miniseelikud ja linna jõudmiseks, peame kihutama läbi kottpimeda metsa.
Eile läks Elina Alborgi (80 km Viborgist), aga see minek ei olnud üldsegi nii lihtne. Bussiväljumiseni oli jäänud 20 min, kui Elina avastas, et ta rattaluku võti on kadunud (rattaga pidi ta jõudma bussijaama), ta pööras meie toa teistpidi, aga ei leidnudki seda. Siis jooksis ta meeleheitlikult mööda koridore ringi, et leida inimene, kes viiks autoga ta bussijaama.. Viimaks leidis ta noormehe, kellel oli auto ja kes samuti hakkas sõitma Alborgi. Juhuu.. Elina jõudis õnnelikult autoga peigmehe juurde!
Mina, Raili, ootan põnevusega Elinat tagasi, et kuulda nädalavahetuse uudiseid:)