Reedel peale lõunasööki saatsin Elina koos Taaviga teele – nad otsustasid häälega nädalaks Saksamaale sõita. Eks neil mõlemal oli ärevus südames, et kas ja kuidas nad ikka kohale jõuavad.. Juba ette ruttavalt võin öelda, et hääletamine sujus õnnelikult ning nad on rõõmsalt Taavi õe juures. Mina, Raili, pean nüüd nädalakese ilma kalli Elinata hakkama saama... oleme 3 kuuga täitsa kokku kasvanud siin!
Ise põrutasin reedel peale kooli Arhusesse (60km kaugusel Viborgist asuv linn), et kokku saada Heitiga. See kord, siis tõelise Heitiga, mitte kokkumänguga;) Meie suur mure oli ööbimiskoht... püüdsin kontakti saada ühe saarema neiuga Minni, kes õpib Arhuses,
aga jutt jäi poolikuks ning reede oligi juba käes. Siiski imesid juhtub ikka – sattusime Minniga juhuslikult rongijaamas kokku ja ta lahkelt andsis meile oma ühika toa võtmed. Super, inimesed võivad tõesti vastutulelikud olla. Minni tuba oli üliarmas, selline pisike, aga väga hubane. Mina armusin kohe sellesse ruumi ära, olekski tahtnud sinna jääda.
Heitiga jutustasime maast ja ilmast ning läksime hilisõhtul Arhuse ühte ägedamaase ööklubisse (nii meile vähemalt soovitati). Vanasse laeva oli tehtud ööklubi, mis seisis sadamas ankrus. Sisse minnes, tungis ninna kalahais (see vist oli olnud kalalaev), aga paari tantsu pärast olid meeleelundid sellega juba harjunud. Igatahes pidu kestis varaste hommikutundideni!
Laupäeval tulime minu „kodulinna” Viborgisse.
Ronisime meie kooli kuulsal ronimisseinal ja loomulikult tegime ka väikse uinaku enne õhtut, kuna eelmine öö oli jäänud lühikeseks. Nagu laupäeviti kombeks, oli meil koolis väike peoke, see kord mängiti mänguraha peale pokkerit. Heiti oli igati kõva käsi selles, mina sain uhke olla, et nii tubli sõber külas :) Mina sellest mängust suurt ei jaganud, aga vaikselt pealt vaadates õppisin ning lõpuks hakkasin ka ise mängima. Sattusin nii hoogu, et lõpuks lõpetasime hommikul nelja ajal ja linna ööklubidesse ei jõudnudki. Ma ei saa mainimatta jätta, et ma võitsin ühe korra kogu raha – juheii!
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli peolummuses nädalavahetus!
Suured tänud Minnile öömaja eest ja tore, et Heiti külas käis :)
Ise põrutasin reedel peale kooli Arhusesse (60km kaugusel Viborgist asuv linn), et kokku saada Heitiga. See kord, siis tõelise Heitiga, mitte kokkumänguga;) Meie suur mure oli ööbimiskoht... püüdsin kontakti saada ühe saarema neiuga Minni, kes õpib Arhuses,
aga jutt jäi poolikuks ning reede oligi juba käes. Siiski imesid juhtub ikka – sattusime Minniga juhuslikult rongijaamas kokku ja ta lahkelt andsis meile oma ühika toa võtmed. Super, inimesed võivad tõesti vastutulelikud olla. Minni tuba oli üliarmas, selline pisike, aga väga hubane. Mina armusin kohe sellesse ruumi ära, olekski tahtnud sinna jääda.Heitiga jutustasime maast ja ilmast ning läksime hilisõhtul Arhuse ühte ägedamaase ööklubisse (nii meile vähemalt soovitati). Vanasse laeva oli tehtud ööklubi, mis seisis sadamas ankrus. Sisse minnes, tungis ninna kalahais (see vist oli olnud kalalaev), aga paari tantsu pärast olid meeleelundid sellega juba harjunud. Igatahes pidu kestis varaste hommikutundideni!
Laupäeval tulime minu „kodulinna” Viborgisse.
Ronisime meie kooli kuulsal ronimisseinal ja loomulikult tegime ka väikse uinaku enne õhtut, kuna eelmine öö oli jäänud lühikeseks. Nagu laupäeviti kombeks, oli meil koolis väike peoke, see kord mängiti mänguraha peale pokkerit. Heiti oli igati kõva käsi selles, mina sain uhke olla, et nii tubli sõber külas :) Mina sellest mängust suurt ei jaganud, aga vaikselt pealt vaadates õppisin ning lõpuks hakkasin ka ise mängima. Sattusin nii hoogu, et lõpuks lõpetasime hommikul nelja ajal ja linna ööklubidesse ei jõudnudki. Ma ei saa mainimatta jätta, et ma võitsin ühe korra kogu raha – juheii!Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli peolummuses nädalavahetus!
Suured tänud Minnile öömaja eest ja tore, et Heiti külas käis :)
No comments:
Post a Comment