Imelik tunne

Imelik tunne südames - kas tõesti varsti ongi tore aeg siin Taanis läbi?! Täna oli päev, kus võtsin (mina Raili) kõik oma riided kapist välja ja laotasin voodile, et pooled neist ära pakkida ning mõne päeva pärast Eesti poole teele panna. Nimelt on mul šopingute käigus kognenud nii palju riideid, et üksinda tagasi minnes, ei lasta mind nii raske kohvriga lennukisse ja ega kõik asjad vist enam ära ei mahukski. Homme ootan külla venda, Raini, ja Kerlit – kes saavad mu suure spordikoti, tagasi minnes Eestisse, õlale võtta.
Täna juhtus midagi uskumatut, meile, rahvusvahelistele tudengitele, usaldati mägirattad sõitmiseks (erinevalt eelmisest korrast, kus mulle tutvustati seda sõidukit kui maailmaimet). Ratastega sõitma tulnud grupp jagati kaheks, türukud ja poisid, viimased kadusid meie silmapiirilt ühe sekundiga. Meie, 5 tüdrukut, ei olnud aga üldse kehvad – vurasime suurel kiirusel metsaradadel, kus mitmed tõusud-laskumised olid üksteise järel. Vihma sadas ja suur tuul vuhises kõrvus, aga trenn oli super äge.
Elinaga peaks Saksamaal olema tibens-tobens, vähemalt tema kirjadest võib välja lugeda nii. Kõik kursakaaslased kogu aeg küsivad Elinakese kohta ja tunnevad muret, et kas mina olen nüüd väga kurb ning kas igatsen teda väga. Oi, oi.. ega me kokku laulatatud pole – saime enne siia tulekut üksinda hakkame, saame ka nüüd :) Kuigi jah, Käbi ootab oma nukukest tagasi.. ;)

Piduu..

Reedel peale lõunasööki saatsin Elina koos Taaviga teele – nad otsustasid häälega nädalaks Saksamaale sõita. Eks neil mõlemal oli ärevus südames, et kas ja kuidas nad ikka kohale jõuavad.. Juba ette ruttavalt võin öelda, et hääletamine sujus õnnelikult ning nad on rõõmsalt Taavi õe juures. Mina, Raili, pean nüüd nädalakese ilma kalli Elinata hakkama saama... oleme 3 kuuga täitsa kokku kasvanud siin!
Ise põrutasin reedel peale kooli Arhusesse (60km kaugusel Viborgist asuv linn), et kokku saada Heitiga. See kord, siis tõelise Heitiga, mitte kokkumänguga;) Meie suur mure oli ööbimiskoht... püüdsin kontakti saada ühe saarema neiuga Minni, kes õpib Arhuses, aga jutt jäi poolikuks ning reede oligi juba käes. Siiski imesid juhtub ikka – sattusime Minniga juhuslikult rongijaamas kokku ja ta lahkelt andsis meile oma ühika toa võtmed. Super, inimesed võivad tõesti vastutulelikud olla. Minni tuba oli üliarmas, selline pisike, aga väga hubane. Mina armusin kohe sellesse ruumi ära, olekski tahtnud sinna jääda.
Heitiga jutustasime maast ja ilmast ning läksime hilisõhtul Arhuse ühte ägedamaase ööklubisse (nii meile vähemalt soovitati). Vanasse laeva oli tehtud ööklubi, mis seisis sadamas ankrus. Sisse minnes, tungis ninna kalahais (see vist oli olnud kalalaev), aga paari tantsu pärast olid meeleelundid sellega juba harjunud. Igatahes pidu kestis varaste hommikutundideni!
Laupäeval tulime minu „kodulinna” Viborgisse. Ronisime meie kooli kuulsal ronimisseinal ja loomulikult tegime ka väikse uinaku enne õhtut, kuna eelmine öö oli jäänud lühikeseks. Nagu laupäeviti kombeks, oli meil koolis väike peoke, see kord mängiti mänguraha peale pokkerit. Heiti oli igati kõva käsi selles, mina sain uhke olla, et nii tubli sõber külas :) Mina sellest mängust suurt ei jaganud, aga vaikselt pealt vaadates õppisin ning lõpuks hakkasin ka ise mängima. Sattusin nii hoogu, et lõpuks lõpetasime hommikul nelja ajal ja linna ööklubidesse ei jõudnudki. Ma ei saa mainimatta jätta, et ma võitsin ühe korra kogu raha – juheii!
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli peolummuses nädalavahetus!
Suured tänud Minnile öömaja eest ja tore, et Heiti külas käis :)

Köögitoimkond

Neljapäev, 22.11.2007

Alates teisipäevast oleme mõlemad köögitoimkonnas. See tähendab seda, et kolm korda päevas peame lauad katma ja pärast ära koristama ning lisaks peale õhtusööki KÕIK nõud pesema. Meile mõlemale tegelt meeldib toiduvärgiga tegeleda, tore on kõik kausid, taldrikud, lusikad üksteise kõrvale sättida, et silmal oleks ilus vaadata! Aga uskuge meid koristada 50 ja enama tudengi tagant, ei ole üldse nii tore – pesta kõik nõud ja küürida lauad, võtab aega üle tunni ning see kõik on meie vabast ajast. Õnneks, juba sel teisipäeval anname oma töökohustused järgmistele üle...
Neljapäeva õhtul läksime peaaegu kõikide tüdrukutega restorani sõöma, kuna poistel oli „oma” söömaaeg (saldus, millest tüdrukud teada ei tohtinud). Meie olime ainukesed rahvusvahelised tudengid, kes taanlastega liitusid – seega kiitus meile! Praed, magustoidud olid igati maitsvad, aga restoran ise selline kõhedavõitu ja kõle! Õhtu lõppes meil muidugi karaokebaaris Dickens! Seal mängisime ühte põnevat mängu, kus küsitakse küsimus (näiteks, kellel on kõige ilusamad silmad) ja siis üks-kaks-kolm, igaüks osutab kellegi peale. Huvitav oli teada saada, mida inimesed meist siin mõtlevad!

Üks kuu veel!

Täna, täpselt kuu ja pärast, samal ajal on Raili juba oma kodus ja Elina Kopenhaagenit avastamas. Aeg siin on suisa märkamatult möödunud...

Selle kolme kuu sisse, mis siin koolis oleme õppinud, mahub palju värvilisi hetki, unustamatuid kogemusi ning vürtsikaid pidusid!

Lahe on see, et kolmapäeval lähevad selle kooli direktor ja rahvusvaheliste tudengite koordinaator Eestisse:) Nii põnev! Neljapäeval peavad nad Tallinna Ülikoolis tutvustava loengu Viborgi Folk High Schooli koht, et leida siia kevadeks tudengeid. Loodetavasti kuulevad nad palju häid sõnu meie kohta:)

Nii hea, et veel kuu aega saame siin olla ja viimast võtta! Tulemas on veel palju põnevaid tegemsi ja üritusi. Tõotab tulla väga sisukas kuu!

Odense/ Alborg

Raili Villemil külas Odenses!

Neljapäeva õhtul ja reedel olid väga pingelised võistlused (eelmises blogis kirjutatud aladel), kus iga võistkond võitles iga hinna eest. Juhei, juhei Raili võistkond sai esimese koha ning auhinnaks kogu grupi peale 500 DKK enda heaks nägemise järgi ära kasutada.
Reedel peale kooli istus Raili rongile, et külla sõita Villemile. Villem on Raili vana klassivend, kes õpib vahetusüliõpilasena samuti Taanis, linnas nimega Odense (suuruselt kolmas linn siin maal). Selja taga 3h rongisõitu ja Raili oligi Odenses.
Erinevalt meist õpib Villem Odense Ülikoolis, mitte rahvaülikoolis, riigiteadust ja elab üliõpilaskülas, kus pesitseb umbes 500 tudengit kokku. Tema elu seal on väga erinev meie omast: meil Viborgis on totaalne kommuun (50 tudengit kogu aeg ninapidi koos) ja siin ei ole nii akadeemiline õhkkond; Villem elab kahekesi pisikeses korteris ning peab meeletult palju iseseisvalt lugema. Meie igapäeva elu on küll erinev, aga mõlemal pool on plussid ning miinused.
Reedel jutustasid Raili ja Villem hiliste õhtutundideni, ei olnud ju nii pikka aega näinud, meenutasime vanu (ikkagi 6 ja rohkem aastat tagasi) aegu: mis põnevat „noorena” sai tehtud ning kuidas endistel klassikaaslastel on läinud.
Laupäeva hommikul põrutasid Raili ja Villem ratastega, nagu Taanis kombeks, Odense kesklinna, et turisti kombel linnale pilk heita. Jalutasime vanalinnas ringi, läksime ühte väga ilusasse parki, mis suve rohelisuses on kindlasti väga kaunis, piilusime Odense toomkirikusse ning sõitsime ka sadamasse. Villem näitas tudengite seas kuulsaid pubisid ning Raili lipsas ka poodidesse, aga õnneks ei ostnudki miskit uut! Ja kõige selle juures tegime palju pilte. Õhtu eel lõikas Raili kahel Eesti poisil juukseid, sest see teenus on Taanis väga kallis ja Railile meeldib katsetada erinevaid lõikuseid.
Kõige ägedam oli see, et seal külas elas 8 Eesti poissi (ei ühtki tüdrukut) ja nad kõik pluss mõned rahvusvahelised tudengid kogunesid õhtul Villemi korterisse, et tähistada ühe noormehe sünnipäeva. Võrratud tunne oli see, et Raili sai kõigest aru, mis räägiti (jutt käis eesti või inglise keeles), ta sai palju naerda ja ise jutu sekka kommentaare lisada – nimelt meie koolis on enamused taanlased ja nad vadistavad omavahel taani keeles (mõhkagi aru ei saa). Enne keskööd läksime kambaga tudengikülas olevasse pubisse, kus ootas ees stiili pidu „Kinky party”. See oli super lahe üritus, põnevad esinejad ja palju tantsu! Raili on nii rahul, et otsustas raha kallitele rongipiletitele panna, et Odensisse sõita – see tasus igati ära. Ta on nüüd täis uut energiat, et veel kuuke siin Taanis elada!

Elina viimane nädalavahetus Aalborgis!

Reedel peale pingelisi võistlusi läks Elina rõõmsalt Aalborgi, kus teda ootas ees viimane nädalavahetus selles linnas. Õhtul läksid Elina ja Taavi suurele peole rahvusvahelisse ühikasse, kus oli vähemalt kümnelt eri maalt tudengeid. Peo teemaks oli Pre-Xmas party (eel jõulupidu), kus enamus pidulisi kandsid lõbusaid päkapikumütse. Seal ühikas oli ka üks tore Eesti tüdruk Maiken, kes oli päris tõbine ja lürpis ainult teed, aga pidu tal selle eest pidamata ei jäänud. Kõvasti tantsu vihutud, jutustatud ning mõningaid uusi tutvusi loodud, hakkasime tagasi kodu poole minema. Kahepeale oli meil üks ratas, kell oli kaks öösel, Elina istus pakikale ja Taavi muudkui väntas ja väntas:)
Laupäev oli hea puhkepäev! Nii lõõgastav on vahel lihtsalt olla..
Oh, kui hea, kui hea on pühapäev! Hommikused pannkoogid söödud seadsime sammud kaunisse Aalborgi vanalinna, kus mõnusalt jalutades möödus aeg lausa märkamatult. Linnas rippusid mitmed jõulukaunistused, mis kumasid eriti kaunilt õhtu hämaruses.
Üsna harva käime väljas söömas, kuigi Eestis vastupidi, sest siin on see lihtsalt liiga kallis lõbu. Läksime tudengitele üsna taskukohasesse kohta - McDonaldsisse, kõigest väiksed friikartulid maksid 42.- eek :) Ühe korra oleme ka restoranis käinud, see oli minu sünnipäeval. Õhtu läksime kinno mõnusat komöödiat vaatama. Oli üks igati tore nädalavahetus!

Theme week!

See nädal on meil iseseisvatöö nädal: tudengid on jaotatud 12kesi gruppidesse ja ilma õppejõudude juhendamiseta teeme palju sporti. Reedel on tulemas neljal alal võisltlused (rühmvõimlemine, võrkpall, ujumine, orienteerumine), milleks praegu hommikust hilisõhtu tundideni harjutame.
Alguses tundus, et lihtne nädal ootab ees, aga kaugel sellest – puhkeaega ei ole üldse, kõik on nii võiduhimulised, et kasutavad iga hetke oma võistkonna paremaks muutmiseks. Väsimus on täiega peal, Raili jäi näiteks eile saali põrandal trenni jooksul magama.
Samas on tore oma grupiliikkmeid rohkem tundma õppida, kes kuidas käitub erinevates situatsioonides. Mõne päeva jooksul on olnud juba pisaraid, solvumisi, aga samas ka palju nalja ning rõõmu! Naerame kõht kõveras, kuidas noormehed rühmvõimlemises hüppeid ning tantsuliigutusi teevad. Võrkpallis mõni inimene kardab nii jubedalt palli, et suleb kätega silmad, kui vise tema poole tuleb – kuis siis nii me mängida saame?! Oleme küll kõik erinevd, aga peame end ühise grupina tundma ja lõppvõistlusel endast parima andma.
Hoidkem meile pöialt, et reedel sujuks kõik suurepäraselt!

Emad!

Reedel rentisime auto ja põrutasime Arhusesse (suuruslt teine linn Taanis). Koostöö sujus imehästi: Raili oli autojuht, Elina luges kaarti ning emad jutustasid tagaistmel.
Esimesena külastasime vabaõhumuuseumit, mis oli rajatud linna äärde looduskaunisse kohta. Muuseumi territoorium oli võimas, palju erinevaid maju erinevatest ajatustest ja huvitav fakt oli see, et mõnes majas elavad inimesed sees, aga ju neid siis ei häiri, kui uudishimulikud turistid seal ringi käivad.
Järgmisena läksime ühte väga põnevasse kohta, kus keegi meist varem polnud käinud - naiste muuseumi. Seal sai näha palju erinevaid naiste asju ajaloost (riided, hügeeni-, majapidamistarbed, ehted jms).
Aarhuse vanalinnast voolab läbi kanal, mis tekitab tunde nagu oleksid Veneetsias. Linna südames on hiigelsuur gooti stiilis katedraal, mis on pikim Taanis, 93 meetrit ning pärineb 12. sajandist.

Kustumatu mulje jättis Arhuse kunstimuuseum Aros, mis sisearhitektuuriliselt meenutas meie Kumu. Aroses oli parasjagu maailmakuulsa Jaapani kunstniku, Mariko Mori näitus "Oneness", mis hõlmas tema parimaid töid viimase kümne aasta jooksul. Mori näitus oli esimest korda Taanis ja seal oli tõesti palju inimesi uudistamas, kusjuures keset tööpäeva.

Õhtu lõppes mõnusa jalutuskäiguga kumavas vanalinnas, nautisime maitsvat õhtusööki ning sättisime tagasi Viborgi poole.

Laupäev oli kogu kooli jaoks väga tähtis – lastevanemate külastupäev. Terve hommiku tudengid harjutasid etteasteid ja loomulikult koristasid tubasid. Lõuna aeg saabusid koolimajja emad, isad, vanaemad, vanaisad – huvitav oli näha kõigi perekondi! Peale taanikeelset tseremooniat, kus meie esinesime oma kooriga, algasid kõikide spordialade etteasted. Meie presenteerisime mägironimist ning võrkpalli. Tore, et vanemad nägid, millega me siin koolis tegeleme :)
Peale väikest suplust basseinis ja saunatamist oli õhtusöögi aeg. Laulsime mõned laulukesed nagu taanlastele kombeks ning enamus tudengid saatsid oma pered koju tagasi. Aga meie emad jäid muidugi siia, et tütrekesed ilusti õhtusele kasiinoteemalisele peole saata. Lõime end uhkelt üles: seelikud, kleidid, avarad dekolteed ;) Noormeestel olid lipsud ees, ülikonnad seljas– väga šikk! Pidu oli igati vahva, mängisime blackjacki, ruletti, pokkerit, keerutasime jalga ning kõik oli nagu päris! Üle pika aja oli tõsine möllurikas üritus! Õhtu põhiteemaks oli Eesti tüdrukute dekolteed.. :)
Pühapäeva hommikul ärkasime varakult, et emadega veel toredalt aega veeta. Raili ja Malle läksid ronima, ema oli igati tubli, kuna proovis seda spordiala elus esimest korda. Elina ja Kersti jalutasid kaunis Viborgis, sõitsid ratastega ümber järve ning nautisid imeilusat karget sügisilma.
Oli tõsiselt lahe nädalavahetus ja meil on väga hea meel, et emad meid külastasid.

Meie päev!

Neljapäeval oli väga eriline päev - rahvusvaheline spordipäev, mida organiseerisid kõik välistudengid. Ettevalmistusprotsess oli pikk ja põhjalik, lõunamaalastega sai maha peetud tulisi vaidlusi, kuidas see päev välja peaks nägema. Saime hea koostöö kogemuse võõramaalastega.
Ennelõunat oli nelja riigi (Eesti, Brasiilia, Keenia, Columbia) töötoad, kus toimusid erinevad tegevused. Enamus tubades olid tantsud, aga Eesti erines teistest täiesti. Tegime valmis raja, mida inimesed pidid läbima kinnisilmi enda seast valitud liidri juhandamisel. Meie juurest käis läbi neli gruppi ja huvitav oli näha erinevaid juhtimisstiile. Mõni juht andis näpunäiteid iga cm peal, teine usaldas rohkem oma meeskonda - nii käib see ka elus..
Lõuna ajal oli ärevus sees, sest iga hetk pidid emad jõudma. Raili ja Elina emad tulid koos tütrekestega külla, kusjuures nad kohtusid esimest korda Tallinna lennujaamas, selle organiseeeisime muidugi meie. Ja kohale nad jõudsid...:)
Pealelõunat toimus vägev maastikumäng eestlaste eestvedamisel.
Hiljem saime õppida Capoeirat (Brasiilina rahvustants) ja Columbia ringtantsu, seal lõid aktiivselt kaasa ka meie emad.
Päev lõppes autasustamise ja hoogsate Brasiilia rahvatantsudega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et selles päevas oli palju tantsu, sest see lihtsalt on lahutamatu osa Ladina-Ameerika kultuurist. Hea oli seista kõigi taanlaste ees, kui nad meile plaksutasid, mis oli tänutäheks toreda päeva eest!

20:59

Kell lõi 20:59 ja kõikides Taani baarides hakkasid päkapikud ringi jooksma ning tasuta õlut jagama. Nimelt iga aasta esimesel novembri reedel tuleb välja „jõulu õlu”, mida pakutakse kuni jõululaupäevani. See on väga suur sündmus siin maal ning kõik lähevad sel õhtul välja pidutsema.
Ka Raili oli sel tähtsal sündmusel linna peal, õigemini tudengite seas kuulsaks saanud karaokebaaris Dickens. Jõulumuusika tuli kõlaritest, küünlad põlesid laudadel – esimest korda siin oldud aja jooksul oli südames imelik tunne.. tahaks olla kodus lähedaste keskel. Selline jõulutunne tuli peale! Mõnekümne minuti pärast läks diskoks uuesti üle – lõbu ja nalja oli jällegi nabani.
Järgmised read on luulemeistrile, kes Railit päikselisel lapäeva hommikul üllatas (aitäh!):
Hommikul ärgates,
kirjakasti vaadates,
ootas mind luuletus
ja mu näol oli naeratus:)

Tüdrukute õhtu

Teisipäeva õhtul oli meil tüdrukute õhtu, kuhu poisid ei olnud lubatud! Põnev, põnev – kas pole? Kaminaruumi põrand oli kaetud madratsite, patjade ja paljude neiudele mõeldud ajakirjadega (muidugi taanikeelsetega). Kandikud, kausid olid täidetud šokolaadi, kommide, pähklite, puu- ja juurviljadega...nämma! Küünlad põlesid ning mängis tsill muusika.
Mida head me seal tegime? Kõiksugu mõnusaid tüdrukute protseduure: massaaži ja näomaske, kitkusime kulme ja värvisime küüsi. Mõned asjad jäävad muidugi ka saladuseks.. Täiega tsikkide värk, aga nii äge oli:)
Täna tuli meile külla ühest teisest koolist võrkpalli meeskond, kellega meil oli terve õhtu koos trennid. Mängisime hästi palju, erinevalt meie tavalisest võkpalli tunnist, kuspaneme suurt rõhku tehnikale! Nii mõnus tunne oli südames – mäng tuli isegi välja, mõelda vaid, kui kobad me vanasti küll olime:) :) :)
Homme hommikul ootab ees võistlus meie kooli võrkpalli meeskond versus teise kooli võistkond. Pöidlad pihku, et meie ära võidaks;)